Auto ostueelne kontroll – mida seal kontrollitakse?

Ostes kasutatud autot tahad kindlasti veenduda, et saad võimalikult heas seisukorras auto. Kui välimus on võimalik visuaalselt ise üle kontrollida – kas kerel on mõlke, roostetäppe või muid defekte – siis tehnilise poole seisukorda on vaid peale vaadates keeruline hinnata. Veendumaks, et auto on tehniliselt heas korras, telli enne ostmist Hitehist auto ostueelne kontroll.

Mida ostueelsel ülevaatusel kontrollitakse?

Auto ostueelne kontroll kestab üks tund ja selle käigus kontrollitakse põhjalikult üle auto tehniline seisukord. Kontrolli alustatakse lühikese proovisõiduga – see aitab kindlaks teha, kas auto sõidab nii nagu vaja või käitub ebaloomulikult.

Tehnik kontrollib üle järgnevate detailide seisukorra:

  • rehvid (kaasa arvatud tagavararehv)
  • tuled
  • õli mootoris ja käigukastis
  • filtrid ja vedelikud
  • õlide ja muude vedelike lekked
  • rihmad
  • pidurid
  • tulekustuti
  • veermik
  • diagnostika ja armatuuris põlevad märgutuled

Ostueelse ülevaatuse kohta antakse kontroll-leht, kus on välja toodud kõikide detailide seisukord ja vajadusel ka kommentaarid. Selline ülevaatus annab palju suurema kindlustunde auto ostmisel – kui kõik on korras, võib kaaluda auto ostmist. Kui mõni detail on väga kulunud, on võimalik selle võrra hinda alla kaubelda või paluda müüjal tehnilised vead enne tehingut kõrvaldada. Ja kui vigu on väga palju, siis tuleb tõsiselt järele mõelda, kas antud autot on ikka mõtet osta.

Kes tellib ostueelse kontrolli?

Tavapäraselt on ostueelse kontrolli tellijaks ja maksjaks ostja, sest tema huvi on teada saada, kas ostetav kaup on heas seisukorras. Kuna auto pole veel tema oma, siis tuleb müüjaga kokku leppida, et ta auto valitud ajal kontrolli viiks.

Ostueelse kontrolli tellijaks võib olla tegelikult ka auto müüja. Kui on soov ostjatele tõestada, et auto on heas korras, võib müüja ise tehnilise kontrolli ära tellida (ja ise kinni maksta), siis saab ta ostuhuvilistele kohe kontrolli tulemusi näidata. Selline ennetav käitumine lisab usaldusväärsust – kui müüja on nõus ise autoga tehnilist kontrolli läbima, siis ei tohiks autol suure tõenäosusega mingeid peidetud vigu olla.

Kui soovid Hitehist auto ostueelset kontrolli tellida, võta ühendust endale lähima Hitehi töökojaga.

Hiteh-kliima-konditsioneer1

Kui tihti tuleb kliimaseadet täita?

Et suvel autot jahutada saaks, peab kliimaseadet ja konditsioneeri aeg-ajalt hooldama ning täitma. Miks? Kui tihti? Kohe saad teada.

Autosalongi jahutussüsteemi kõige olulisem osa on külmaaine. Kuigi tegemist on kinnise süsteemiga, esineb seal väikseid lekkeid, eriti just talvel kui tihendid muutuvad kuivemaks ja hapramaks. Kui kliimaseade puhub suvel ainult sooja õhku, on järelikult külmaaine täitsa otsas või on süsteem katki. Selliseid olukordi tuleks kindlasti ennetada, et tagada jahutussüsteemi korrasolek.

Kliimaseadet ja konditsioneeri peaks hooldama ning vajadusel täitma kahe aasta tagant, soovituslikult aga igal aastal.

Niisked tingimused jahutussüsteemi sees on ideaalseks kasvulavaks bakteritele, seentele ja muudele mikroorganismidele. Kui tunned kliimaseadet käima lülitades halba lõhna, on need ebameeldivad tegelased ilmselt vohama hakanud. Sel juhul tule oma kliimaseadme või konditsioneeriga kindlasti hooldusesse – me oskame selle lõhna ära võtta.

Mis vahe on kliimaseade ja konditsioneeril?

Kliimaseade ja konditsioneer mõlemad suudavad autos õhku jahutada, aga nad töötavad veidi erinevalt. Vahe peitub selles, kuidas me süsteemi kontrollime. Kliimaseadme puhul saab sõitja paika panna temperatuuri, mida soovib autos hoida ja süsteem ise teeb kõik vajaliku, et just soovitud kliima tekiks ja säiliks – näiteks puhub vahepeal rohkem õhku, siis jälle vähem. Konditsioneeri (mida kutsutakse ka manuaalseks kliimaseadmeks) tuleb reguleerida käsitsi külmemaks-soojemaks või rohkem-vähem puhuma. Ka kliimaseadme puhul on võimalus neid asju manuaalselt reguleerida, aga tal on olemas andurid, mis mõõdavad salongitemperatuuri ja tänu sellele oskab ta ise õiget temperatuuri hoida. Siit ka soovitus: kui sinu autos on kliimaseade, siis pane lihtsalt temperatuur paika ja süsteem teeb ise sinu eest kõik muu ära.

Kuidas jahutussüsteem töötab?

Nüüd lähme juba päris detailseks. Kõik kliimaseadmed ja konditsioneerid jahutavad õhku täpselt ühtemoodi. Või tegelikult nad otseselt ei jahuta õhku, vaid tegelikult eemaldavad sellest soojust ja niiskust. Järele jääb õhk, mis on ümbritsevast kuivem ja jahedam. Süsteemi kõige olulisemateks osadeks on:

  • kompressor
  • kondensaator
  • aurusti

Kompressor surub gaasilises olekus oleva külmaaine kokku. Sealt suunatakse gaasiline külmaaine kondensaatorisse, mis on justkui väike jahutusradiaator. Seal kaotab külmaaine suurel määral soojusenergiat ning muutub gaasist vedelikuks. Edasi liigub külmaaine aurustisse, kus jahutab õhku, mis salongi puhutakse. Selle tagajärjel külmaaine soojeneb ja ring hakkab jälle uuesti pihta.

Igal juhul, vähemalt kahe aasta tagant (aga soovituslikult isegi igal aastal) tule Hitehisse oma kliimaseadet ja konditsioneeri hooldama ning täitma.

Hiteh-kindlustus

5 erilist liikluskahju, mida kindlustus hüvitab

Kuigi liikluskindlustusel on tavapäraselt üsna ranged reeglid, hüvitatakse ka üsna üllatavaid kahjusid. Siit artiklist leiad viis erilist liikluskahju, mille korral hüvitist makstakse.

1. Unustasin tankimispüstoli auto külge ja sõitsin minema

Youtube on täis videosid, kuidas inimesed unustavad tankimispüstoli auto külg ja  hakkavad ära sõitma (vaata näiteks SEDA, SEDA või SEDA videot). Seda on naljakas vaadata, aga kui endal selline asi juhtub, siis on olukord naljast kaugel. Hea on teada, sellise õnnetuse puhul on tegemist liikluskindlustuse juhtumiga – kindlustus hüvitab tanklale tekitatud kahjud.

Mida teha kui sõitsin tankimispüstoliga minema ja lõhkusin tankuri? Anna kindlasti tankla teenindajale teada, automaattankla puhul helista klienditoele (numbri leiad tankuri pealt). Registreeri kahju ka oma kindlustusandja juures.

2. Autouks on parklas mõlgitud

Väga levinud stsenaarium – autojuht (autos reisinud laps) avab autoukse liiga hooletult ja mõlgib ära kõrvalseisva auto. Mida teha kui sinu autole mõlk tekkis? Fikseeri olukord ja pöördu oma kindlustusse. Kui süüdlane on teada (näed ise pealt või kahju tekitaja jätab kirja), siis maksab kahju tekitaja liikluskindlustus auto keretööd kinni. Kui süüdlast ei leita, saab abi kaskokindlustusest. Maksad omavastutuse ja auto tehakse korda.

3. Sõitsin liiklusmärgile või teepiirdele otsa

Kui nii juhtus, siis ära kindlasti niisama minema sõida. Teavita juhtunust häirekeskust (helista 112) ja registreeri kahju ka oma kindlustuses. Õigesti käitudes maksab kindlust liiklusmärgi, tänavalaterna, aia ja muu sellise parandamise kinni. Kui sa peaksid aga sündmuskohalt lahkuma, tuleb hiljem kogu kahju endal hüvitada.

4. Põrkasin kokku metsloomaga

Kui näed teel või tee ääres metslooma, võta kindlasti kiirust maha ja püüa kokkupõrget vältida. Kui aga õnnetus on juba juhtunud, siis anna vigastatud või hukkunud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) teada, helistades Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Maanteel vigastatud või hukkunud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele. Liikluskindlustus metsloomaga kokkupõrkel tekkinud kahjustusi ei hüvita, küll aga on abiks kaskokindlustus. Mitmed kindlustusfirmad ei nõua sellises olukorras isegi omavastutuse tasumist.

5. Löökauk tekitas autole kahju

Igakevadine “lõbu” on manööverdada ootamatult teele tekkinud löökaukude vahel. Suure hooga teravate äärtega august läbi sõites võid lõhkuda autorehvi või isegi auto all mõne detailiga vastu maad põrutada. Sellised vigastused hüvitab kaskokindlustus. Kui kaskokindlustuse lepingut ei ole, saab kogu kahju nõuda teeomanikult.

Muide, ka kaskokindlustuse omavastutuse osa on võimalik teevaldajalt sisse nõuda. Näiteks Tallinnas on teevaldajaks Tallinna linn. Kahjunõude esitamiseks fikseeri (näiteks fotodena) vigastused ja löökauk, teavita juhtunust politseid, lase autoremonditöökojal hinnata sõiduki remondi maksumus ja esita kahjunõue koos tõendusmaterjaliga teeomanikule.

BOONUS!

Kas teadsid, et kindlustus katab ka ravikulu,d töövõimetusest tuleneva kahju ja lisavarustuse kahjustused?

Ravikulud ja töövõimetus

Liikluskindlustus maksab kinni ka isikukahjud: kannatanu ravikulud, ajutisest ja püsivast töövõimetusest tuleneva kahju, ülalpeetava elatise vähenemise või kaotuse (juhul kui õnnetus lõpeb surmaga), samuti matusekulu ja isikukahjuga seotud valu ja vaeva. Juhul kui avarii põhjustanud juht oli alkoholijoobes, siis tema ravikulusid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata liiklusõnnetuse põhjustaja matusekulusid.

Lisavarustus

Kaskokindlustus kaitseb ka lisavarustust. Siia alla kuuluvad näiteks rattaraamid, katuseboksid, isegi lapse turvatool. Õnnetuse tagajärjel tekkinud kahjud hüvitatakse ka nende puhul.

Liiklus- ja kaskokindlustus võivad hüvitada kahjusid, mida esialgu ei oskagi soovida. Kui midagi autoga juhtub, tasub kindlustusega alati läbi rääkida, mille osas hüvitist on võimalik saada.

Hiteh-enne-parast

Auto keretööd: enne ja pärast

2018. aastal registreeriti Eestis 35 251 sõidukitega seotud kindlustusjuhtumit.  Tõenäoliselt oli plekimõlkimisi ja muid liikluskahju juhtumeid veelgi rohkem, sest mitte alati ei pöörduta kindlustuse poole. Ehk teisisõnu – igal aastal saab Eestis paarkümmend tuhat sõidukit kerevigastusi!

Õnneks saab kõike parandada. Meil Hitehis on 30 aastaga kogunenud korralik ports teadmisi, kuidas auto korralikult korda teha – igal aastal käib meie töökodadest läbi rohkem kui 6000 masinat.

Järgnevalt jagame fotosid sellest, kui kerevigastusega auto meie töökotta saabus ja millisena ta siit lahkus.

BMW

See 7. seeria BMW sõitis tagant otsa ees liikuvale sõidukile. Avarii tagajärjel oli esimene parem nurk kortsus. Remontisime kogu nurga: muu hulgas vahetasime esitule, stange, kapoti, poritiiva ning värvisime uued keredetailid ülejäänud kerega sama värv.

Hiteh_BMW_enne

Hiteh_BMW_parast

Peugeot kaubik

See Peugeot kaubik oli saanud tugeva löögi taha paremale nurka. Katki oli stange, tagatuli, plekk oli kortsus. Masina kordategemiseks vahetati muu hulgas välja terve kaubaruumi küljesein! Tulemus on igatahes laitmatu – kui auto uuesti üle kleebitud saab, on masin jälle nagu uus.

Hiteh_Peugeot_enne

Kaubaruumi külg eemaldati ja asendatakse uuega.

Hiteh_Peugeot_parast

Volvo – polegi ju väga hull vist?

Esmapilgul tundub sel Volvol olevat ainult paar kriimu ja mõni mõlk. Ka näiliselt väike kõks võib kaasa tuua palju vigastusi. Selle Volvo kordategemiseks oli vaja kogu esiosa remontida, vahetati esistange, iluvõre, kapott, esituli, radiaator, sealhulgas tehti ka kerevenitus.

Hiteh_Volvo_enne

Hiteh_Volvo_parast

Ka näiliselt väike vigastus tasub autol lasta korda teha – lisaks esteetilisele küljele võib vigastus peita endas ka funktsionaalset viga. Näiteks kõver kere või paigast ära sillad tekitavad liigset kulumist rehvidele ja veermikule. Samuti võib auto esiotsa avarii põhjustada kahjustusi mootoriruumis, mida kohe ei märka.

Kui su autol on kaskokindlustus, pead remonditööde eest maksma vaid omavastutuse kulu. Igal juhul tasub oma sõiduriist korras hoida.

 

Hiteh-kuidas-talvel-autot-pesta

10 nippi, kuidas talvel autot pesta

Tähtis info kõigile autoomanikele – kuidas puhastada ja pesta autot talvel. Kas külmaga tohib üldse autot pesta? Siin on kümme olulist punkti, mida tähele panna kui tahad autot talvel puhtana hoida.

  1. Auto puhastamisel lumest kasuta harja. Plastkraabitsad ja lumelabidad võivad sõiduki värvipinda kahjustada.
  2. Autot pole otstarbekas hoida soojas garaažis. Soojades ning niisketes tingimustes toimuma elektrokeemilised protsessid (korrosiooni arenemine), kus kereõõnsustesse kogunenud kloriidid aktiivselt metalliga reageerima hakkavad. Kui autoomanikul pole võimalust peale igakordset kasutamist auto rattakoopad, põhjaosa, lävekarbpe ja uste sisepindu puhtaks pesta, on soovitav hoida sõidukit välitingimustes värske õhu käes.
  3. Autot tuleks talvel pesta vähemalt iga paari nädala järel, et eemaldada värvkatte mikropragudest ja kereõõnsustest talvel teedele puistatavad kloriidid, mis sõiduki värvkatet ja metalli kahjustavad.
  4. Määrdunud sõidukite puhul kasuta leotuspesuainet, et mustus enne pesu sõiduki värvkatte küljest lahti leotada.
  5. Selvepesulate puhul läbi pesuprogramm vastavalt ettenähtud järjekorrale – nii toimivad pesuained kõige efektiivsemalt.
  6. Pesukeemiat tuleb kasutada vastavalt tootja poolt välja antud kasutusjuhendile, muidu on oht kahjustada sõiduki plast- ja kroompindu.
  7. Väldi leotusvahendite sattumist sõiduki laternatele, sest see kahjustab plastist tuleklaase ning need võivad praguneda.
  8. Ära liialda pigipesuga. Soovitav on seda teha pigem harva, sest pigipesuaine kahjustab sõiduki värvimata plastpindasid.
  9. Peale pesu tuleb sõiduk rohke veega loputada, et eemaldada pesuainete jäägid – need võivad pikemal seismisel pindu kahjustada.
  10. Kuivata auto hoolega. Erilist tähelepanu pööra uksetihenditele ja lukusüsteemile, muidu võivad need külmudes kinni jäätuda. Kuivatamisel ära kasuta suruõhku, sest sellega puhud sa niiskuse sügavamatesse soppidesse, kust on seda hiljem on raske eemaldada.

Meie nõuannete põhjal kirjutas ka Postimees hiljuti artikli, mis juhtub, kui talvel auto pesemata jätta. Loe Postimehe artiklit.

hiteh-fanniauto

Pereettevõte Hiteh on kasvanud 30 aastaga Eesti suurimaks autoremonditöökojaks

Äripäev.ee kirjutas 31. jaanuaril artikli sellest, kuidas  1989. aastal alguse saanudHiteh Autoteenindus OÜ on Eesti kõige kauem töötanud autoremonditöökoja. Kolme aastakümnega on Hiteh kasvanud ka suurimaks autode kereremondiga tegelevaks töökojaks, kust käib aastas läbi enam kui 6000 masinat.

„Oleme sõltumatu autoremondiettevõte, mis on rajatud Eesti kapitalile ja kuulub algusest kuni tänaseni samadele omanikele. Tegemist on ühe vähese näitega tänapäeva Eesti perekonnaäridest, kus vanem põlvkond annab ettevõtte edasi nooremale põlvkonnale,” tutvustab ettevõtte juhatuse liige ja tegevjuht Raul Põdersalu.

Kuidas sai Hiteh alguse?

8. juunil 1989. aastal asutati Tootmis-teeninduskooperatiiv Hiteh. Nimi Hiteh tuli sõnadest Hiiu Tehnika, sest tegevust alustati Hiiul asuvas kodugaraažis. Asuti pakkuma remonditeenuseid välismaisetele autodele olukorras, kus valdav enamus autopargist oli nõukogudeaegne. Samuti müüdi varuosi ning autovärve. Autovärvide ja tehnoloogia müügi osakonnast arenes 1997. aastal välja praegune sidusfirma Värvifoorum ning 1998. aastal loodi Hitehi tütarfirma Hiteh Autoteenindus, mis tegeleb autoremondiga lukksepa- ja hooldustöödest kuni kereremondi ning värvimiseni.

Loe artiklit täispikkuses Äripäev.ee lehel.

Autojuhi meelespea: 7 tähtsat asja, mille pead enne talve ära tegema

Kui need toimingud enne talve ära teed võid ennast hiljem tänada.

  1. Kontrolli aku tervist. Akust algab kõik. Kui auto käima ei lähe, siis on kõigest muust vähe kasu. Kui teed pidevalt lühikesi sõite, tuleb akut aeg-ajalt laadida. Juhul kui sellest ei piisa, tuleb aku vahetada. Hea oleks kui autos on olemas käivitusjuhtmed – saad vajadusel oma auto käima. Kui endal vaja pole, siis võib-olla aitad naabrimeest.
  2. Määri uksetihendid ja lukud. Enamikes suurtes poodides on olemas autodele mõeldud silikoonmäärded, mis takistavad uste kinnikülmumist. Piisab kui teha seda üks kord talve alguses. Kinni külmunud ukse jõuga lahtirebimine lõhub tõenäoliselt nii ukse lingi kui ka tihendi.
  3. Soeta talvine klaasipesuvedelik. Väga ohtlik on sõita räpase esiklaasiga niigi kehva nähtavuse tingimustes ainult seetõttu, et pesuvedelik on külmunud. Talviseid klaasipesuvedelikke müüakse igas poes, seega väga lihtsalt täidetav ülesanne.
  4. Tõsta autosse aknakaabits, hari ja kindad. Tihti on need esimesed kaks-ühes lahendusena olemas. Kuigi kaabitsaid saab ka igast kaubanduskeskusest, siis tegelikult võiks natuke uurida ja osta kvaliteetne asi. Odavamad ja kehvemad kaabitsad võivad klaase kriimustada. Mõned paarid korralike ja sooje tagavarakindaid võivad olla elupäästjad, kui pead aknaid kraapima või autot välja kaevama.
  5. Kontrolli helkurvesti olemasolu. Järgnevate kuude kaamos ja pimedus tähendab, et kui peate rehvi vahetama või midagi muud maantee ääres autoga ette võtma, siis teid lihtsalt pole näha. Sellises olukorras helkurvesti kandmist nimetatakse ellujäämiseks.
  6. Soeta väike labidas. Poodides on müügil väga kompaktsed labidad, mis pagasiruumis palju ruumi ei võta, küll aga on abiks neil puhkudel, kui autoga kinni jääte. Sageli piisaks vaid väga vähesest kaevamisest, aga paljaste kätega on seda raske teha. Lisaboonusena saate lapsi lumekoristustöödel rakendada.
  7. Anna hinnang kojameestele. Kui oled juba mõnda aega tundnud, et kojamehed väga hästi ei pühi, siis enne talve tuleks end kokku võtta ja uued soetada. Novembrikuine jäine vihm ja muda ei ole jaanipäevane väike sahmakas, mille enam-vähem pühitud saab.
Vanad kasutatud rehvid ja tagajärg

Kasutatud rehvid- jah või ei?

Viimasel ajal vaieldakse kirglikult selle üle, kas osta kasutatud  või uusi rehve.

Kõigil ei ole rahaliselt võimalik endale uusi rehve piisavalt tihti soetada, kuid tuleb meeles pidada, et rehvid kaotavad ajaga ja kuludes oma omadusi. Ja mitte lineaarselt, vastavalt kulumisele, vaid üsna järsult.

Rohkem kui viis aastat vanu rehve ei tohiks kasutada

Aastaid tagasi kehtis nõue, et autodel ei tohi kasutada üle 10 aasta vanuseid rehve. Tänaseks on see nõue küll kaotatud, aga see kõneleb selgelt sellest, et rehvide puhul me ei räägi mitte ”parim enne” vaid ”kõlblik kuni” kuupäevast.

Paar aastat tagasi soovitas Eesti Rehviliit mitte kasutada samu rehve rohkem kui viis aastat. Pooleni kulunud kuid vana rehvi valmistamiseks kasutatud kummisegu on nii palju oma elastsust ja omadusi kaotanud, et ta lihtsalt enam ei saa oma tööga vajalikul tasemel hakkama. Rääkimata siis lõpuni kulunud rehvidest mustriga 3-4 millimeetrit, kus pooled naelad veel alles ja mille kohta kiputakse ütlema, et ”selle hooaja sõidab veel ära”.

 Vanad kasutatud rehvid ja tagajärg

 

Fotol sõiduk, millel olid all normidele vastavad kuid 10 aastat vanad naelrehvid. Alanud lumesajus kaotas juht sõiduki üle kontrolli ning paiskus vasakpoolse küljega vastu teepervel olevat posti. Juht hukkus, kõrvaistuja aga sai raske tervisekahjustuse.

Pooleldi kulunud naastrehv jääb lamellile alla

Märg ja sile jääpind on rehvi jaoks kõige keerulisem koht, kuhu sattuda ning lamellrehvid kipuvad seal natuke hätta jääma. Mõned aastad tagasi tegi Tehnikamaailm rehvitesti, kuhu kaasati ka mõned jooksud kulunud rehve. Siledast jääst rääkides tõdeti kokkuvõttes: ”Kulunud naastrehvi jääpidamise puudumine üllatas meidki.”

Tehnikamaailma testid näitasid, et pooleni kulunud naastrehv jäi sellistes tingimustes pidurdamisel alla isegi kulunud lamellrehvile, rääkimata siis uutest. Tõdeti, et lõpuni kulunud naastrehviga pole jääpinnal midagi teha, kuid lamellid peavad kulunultki veel vähemalt natuke. Ja lõpuks muidugi ka loogiline lõppjäreldus, et igasugune kulunud rehv on nõudlikes oludes väga saamatu.

Kui normaalsed rehvid käivad üle jõu, siis äkki peaks autost loobuma

Pole mõtet rääkida sellest, kuidas vana naastrehv peab küll ja juhitavus säilib. Inimesed kes nii räägivad ei tea juhitavusest ega pidamisest suurt midagi. Rehvitestid näitavad midagi muud – nimelt seda, et kulunud rehvid on saast. Jah, ilmselt saab nendega kuidagi liikluses hakkama, aga üldiselt on vanade rehvide soovitamine vastutustundetu.

Ei saa öelda, et vanu rehve tuleb igal juhul vältida. Aga arvestada tuleb, et see on suur risk ning kui rahakott uuele rehvile peale ei hakka, siis tuleb vähemalt hoolikalt valida, mida autole alla panna. Üle viie aasta vanune ja alla 5 mm mustrisügavusega on igal juhul juba liiga kulunud rehv.

Kui rahakott ei võimalda autot hooldada, korras hoida ja sellele normaalseid rehve osta, siis tasuks tõsiselt kaaluda auto ostmata jätmist. See ei ole nii, et kui tervet tehet ei jaksa teha, siis tee pool. Sama ka ärimaailmas – kui äri ei ole võimalik teha ausalt ja makse makstes, siis on see lihtsalt üks kehv äri ja selle võiks sama hästi tegemata jätta.

Nipp-kuidas saada teada rehvi vanust.

Rehvide puhul keskendutakse alati mustri sügavusele. Tegelikult on vähemalt sama oluline ka see, millal rehv on toodetud. Ka täiesti kasutamata rehv, mis on aastaid seisnud laos või veel hullem, ilmastikuolude meelevallas, võib olla kaotanud oma esialgsed omadused.

Kunagi oli lausa nõue, et üle 10 aasta vanuseid rehve ei tohtinud kasutada. Seda piirangut enam seaduses ei ole, kuid arvestada tuleb, et väga sügava mustriga, aga näiteks 5 aastat vana rehv, ei ole kindlasti enam samade omadustega, mis uus.

Seega on lisaks mustri sügavusele hea teada ka rehvi vanust. Selle info leidmine on tegelikult imelihtne. Rehvi küljel on igasuguseid tähiseid. Üks neist on rehvi tootmise aeg. Selle leiab enamasti DOT kirja juurest ovaalse kujuga kastikese seest ja koosneb see neljast numbrist.

Esimesed kaks on rehvi tootmise nädal, teised kaks on rehvi tootmise aasta.

Millal on rehvid toodetud

 

Mida peaks teadma kui on plaanis osta uued talverehvid?

Juba mõne päeva pärast lubatakse kodumaal esimesi miinuskraade, mis tähendab ka rehvivahetushooaja naasmist. Väike  ülevaade, mida peaks teadma kui on plaanis osta uued talverehvid.

Lamell- või naastrehv?

Esimene küsimus talverehvide osas on muidugi iidne lamell- või naastrehvi vaidlus. Kõik oleneb ennekõike sõidutingimustest, mida valdavalt talvel kohtate. Kui sõidetakse valdavalt linnas ja hästi hooldatud teedel, kus ei esine siledat jääd, on lamellrehv parem valik. Muidugi on lamell sõidu ajal vaiksem ning rikub teekatet vähem, pakkudes samal ajal paremat pidamist märjal asfaltil ja lahtisel lumel.

Naastrehvi eelised võrreldes lamelliga tulevad valdavalt esile teedel, kus võib esineda kinnisõidetud lund ja siledat jääd. Mitmetes soojemate kliimadega Euroopa riikides on naastrehvid keelatud. Kui on plaanis teha suuremaid autoretki üle talvise Euroopa, tasub vastavate riikide piirangud endale selgeks teha.

Oluline! Naastrehvid peab esimesed 1000-1500 kilomeetrit rahulikult, äkiliste manöövriteta sisse sõitma, et naastud rehvidesse hästi kinnituksid – ärge laske rattaid kaapima, ärge võtke käsipiduriga kurve.

Millest sõltub rehvide hind?

Rehvimustrite ja rehvisegude väljatöötamine on pikk ja ressursimahukas protsess.  Sageli määrab rehvide hinna selle arendamiseks tehtud investeeringud ning rehvisegus kasutatavate materjalide kvaliteet. Odavamate rehvide müratase on kõrgem, samuti käitumine erinevates ilmastikutingimustes. Rusikareegel on see, mida kallim rehv, seda kvaliteetsem see on.

Uute rehvide hindu vaadates torkavad silma suured hinnaerinevused olenevalt sellest, kelle kaudu Sa rehvid ostad. Näiteks korralikud Michelini X-Ice North 3 naastrehvid võib saada 17-tollises mõõdus väike-ettevõtja internetipoest hinnaga 150 eurot rehv. Täpselt sama toode on müügil mõnes margiesinduses hinnaga 323 eurot rehv, kuigi väikese vastutulekuna on esindus selle otsustanud siiski alla hinnata 226 euro peale.

Rehve tuuakse maale hulgifirmade kaudu, kes tegutseb suhteliselt väikese marginaaliga . Klientidele pakuvad rehve edasimüüjaid, kes pakuvad  üksteist üle, et klient enda poole võita – kasvõi ühe euro võrra soodsamalt. Hetkel on Eesti rehviäri jõudnud punkti, kus marginaalid on väga madalad, hinnad on praktiliselt ühesugused ja allahindluseks enam ruumi ei ole.

Nagu enamus ärist, on ka rehviäri on kolinud e-poodi. E-poodidel, kes tegelevad ainult edasimüügiga, puuduvad suured kulutused, pole tarvis rentida või osta kallist laopinda ega seadmeid. Tööjõukulutused on internetipoodidel väikesed. Enne e-poodide ahvatlevate hindadega toodete ostmist uurida e-poe tausta avalikest allikatest ning teiste kasutajate kogemusi. Samuti tuleb arvestada, et e-poest kaupa tellides võite saada oma autole sobimatud rehvid.

Mis mõõdus peaks talverehv olema?

Talvistel teedel on üldiselt soovitatud kasutada kitsamaid ja kõrgema küljeseina mõõtudega rehve. Kitsemad rehvi tagavad parema läbivuse lumes ja lörtsis, hoides natukene kokku ka kütusekulus. Kõrgemad rehvid tagavad ka mugavama sõidu üle lume ja jää poolt tekitatud konarluste. Madalama profiiliga rehvide eelis esineb valdavalt kuival teel hea pidamise ja suurte kiiruste juures – kaks omadust, mis kindlasti ei kirjelda Eesti talvist liiklusolustikku.

Kõrgema profiiliga rehve on lihtne kasutada, kui osta autole teine komplekt velgi. Väiksema läbimõõduga velg (näiteks 17 tollise asemel 16 tolli) oleks talviseks kasutamiseks. Samuti säästab niimoodi suvisel ajal kasutatavaid velgi rikkumisest soolaga, mida meie teedele puistatakse

Rehvide tähistused ja mõõdud

Rehvil endal on alati märgitud järgnev numbrite ja tähtede kombinatsioon: 225/45 R17 91H – mida need kõik tähendavad?

  • esimesed kolm numbrit “225” näitab rehvi laiust millimeetrites
  • järgnevad kaks “45” viitab rehvi kõrgusele protsentuaalselt laiusest – antud juhul 45% 225 millimeetrist
  • “R” näitab radiaalrehvitähist
  • number “17” viitab velje diameetrile tollides, millele antud rehv sobib
  • viimased kaks numbrit on koormusindeks, mille järgi saab tuvastada rehvi kandevõime. Antud näidisel viitab 91 maksimaalsele 615-kilogrammisele koormusele ühel rehvil

lõpetuseks on viimane täht kiirusindeks mis tähistab lubatud tippkiirust, mida selle rehviga rakendada võib. Näite puhul “H” on lubatud maksimaalne kiirus 210 km/h.

NightDrive2

Pime aeg on tulemas!

Vähemalt poole aasta ulatuses peame sõitma ka pimedal ajal. Pimedas varitsevad meid täpselt samad ohud kui valgel ajal sõites, küll aga märkame neid tunduvalt hiljem. Lähitule valgus ulatub umbes 35 meetri kaugusele, 90 km/h kiirusel kulub selle vahemaa läbimiseks alla kahe sekundi. Kaugtuli valgustab teed umbes 150 meetri ulatuses, 90 km/h liikuv auto läbib selle vahemaa 6 sekundiga. Iga sekund või meeter võib osutuda õnnetuse vältimisel vajalikuks.
Seetõttu tagabki pimedas turvalisuse just õige tulede reguleering.

Kuidas kontrollida ning reguleerida esitulesid kodustes tingimustes:

1. Kontrollige, kas kõik rehvid on pumbatud nõutava rõhuni.
2. Veenduge, et auto asub tasasel pinnal ning sur uge auto esi- ja tagakaitserauda paar korda alla.
3. Veenduge, et auto ei ole koormatud (see ei puuduta jahutusvedeliku, mootoriõli ja kütusepaake ning varuratast, tungrauda ja tööriistu). Laske abilisel istuda juhiistmele või paigutage sinna juhi kaalule vastav koormus.
4. Puhastage esituleklaasid ning lülitage lähituled sisse.
5. Juhul, kui sõidukil on esitulede kõrgusregulaator, seadke see asendisse “0”
6. Sõitke auto seinale nii lähedale, kui võimalik. Märkige seinale ära esitulede valgusvihu murdumispunktid.
7. Seadke auto seinast 3m kaugusele.
8. Tõmmake auto ette seinale kaks vertikaaljoont (läbi esitulede murdumispunkti keskmete risti maapinnaga) ja horisontaaljoon (läbi esitulede murdumispunkti keskmete, paralleelselt maapinnaga). Seejärel tõmmake horisontaaljoonest 30 mm allapoole paralleelne joon.
9. Avage kapott.
10. Reguleerige kruvikeeraja abil lähitule mõlemat murdumisjoont horisontaalse joone järgi – see on VERTIKAALNE reguleerimine. Valgusvihu murdumispunktid peab jääma vertikaaljoontele. Üldjuhul asub vertikaalse reguleerimise kruvi tulede valgusvihu kõrguse reguleerimise mootori küljes.
11. Reguleerige kruvikeeraja abil lähitule mõlemat murdumisjoont vertikaalsete joonte järgi – see on HORISONTAALNE reguleerimine. Valgusvihu murdumispunktid peavad jääma horiontaaljoontele NB! Horisontaal- ja vertikaalne reguleerimine toimub erinevatest kruvidest!
Kui seinale pildil toodud kujutist ei teki, tuleks kontrollida, kas pirn on laternapesasse õigesti paigaldatud. Erandjuhul võib tegemist olla vigase esilaternaga, mis tuleks vahetada.

Esituled on õigesti reguleeritud, kui seinale tekib järgnev pilt:

Juhul, kui tulede reguleerimine koduste vahenditega mingil põhjusel ei õnnestu, tuleks pöörduda meie spetsialistide poole!